Saturday, August 25, 2012


Pühapäeval kell 7 õhtul jõudsime Oaxacast tagasi Lagunasesse ja sõit ei olnudki nii hull seekord. Sain veidi magada ja kuulasin iPodist muusikat. Linnade vahel liikuvad bussid on siin väga mugavad samuti ning päevasel ajal näidatakse neis filme. Teisi ei viitsind vaadata, kuid vahelduva eduga vaatasin hispaaniakeelset „Grown Ups’i“. Veidike sain aru isegi. Mind kutsuti samal õhtul ujuma ka, aga ei hakand minema, kuna siin on see teema, et emalt peab lihtsalt kõigeks luba küsima. Kas ma võin ujuma minna, kas ma võin kellegiga jalutama minna, kas võin internetipunkti minna jne. Vanemad peavad alati teadma, kus, kellega ja kui enamasti ka seda, kui kaua ja alati peame igaks juhuks nende jaoks kättesaadavad olema. Ühesõnaga, et hiljem rohkem teha tohtida, ei hakanud sel õhtul minema.
Esmaspäeval lasin end hommikul seitsmest üles äratada, kuna mu väike õde Alexa läks koolis esimesse klassi ja tahtsin ka teda saatma minna. Aktus oli pikk pikk ja uni tuli peale. Me koolis Eestis läheb see ikka kiiremini. Ilmselt Mehhikos mu kooli esimesel päeval aktust pole, kuna teistel on juba kool peal kuid meie, Lagunase vahetusõpilastega on väikesed segadused hetkel kooli koha pealt ja keegi ei tea midagi. Eile, kui 10 minutit olin jõudnud internetipunktis istuda, tuli ka mama Vero, et „Kertu, lähme nüüd ruttu Jakobi majja“. Seal vanemad arutasid kooliasju, täna pidime vist direktori või kellegi jutule ka minema ja pidi selguma, mis meist siis siin saab. Aga segadused on suured ja kuna keelebarjäär on veel suurem, siis ei saa üldse eriti aru, mis selle kooli koha pealt toimub.

Igatahes  nagu juba mainisin, eile käisime Jakobi juures siis. Algul jalutasime Jakobi, ta õe Caro ja teiste vahetusõpilaste, Mia ja Katinkaga ümbruskonnas. Siis läksime tuppa, saime igast häid asju süüa ja juua ning mängisime mingeid mänge. Ma vist hullult meeldin Jakei emale:D

Mis veel toimunud on...eile läksid mu hostema ja Laura Zumbasse, ma algul vaatasin pealt ja siis läksin ujuma ära, kuna nii mega palav on siin kogu aeg. Aga igatahes ma hakkan ka zumbas käima. Ning ma ei usu, et ma siin Mehhikos olles väga paksuks lähen, sest ma küll söön siin suht palju (ja burritod ja crispy tacod on ikka eeriti lemmikud) aga samas iga päev ujun, nüüd hakkan zumbas ka käima, KINDLASTI tahan ladina paaristantsude trenni minna ka. Ja muud liikumist on samuti nii palju.

Täna käisin internetipunktis jälle. Mingi 40 minutit olin istunud, siis tuli sealne töötaja- 21-aastane tüdruk minuga rääkima, et kust ikka pärit olen ja mida kõike veel. Siis 18 minutit mu arve seal lihtsalt jooksis. Seejärel jutustasime veel päris pikalt. Enamasti ma olin ikka como ja que, sest ta rääkis nii kiiresti ja väga raske oli aru saada. Aga igatahes ,ütles et võiks mingi päev välja minna või midagi teha ja ütles, et loodab, et meist saavad head sõbrannad. Samas on mind siin juba nii palju hoiatatud, sest kõigile pidavat see ikka väga suur asi olema, et saavad extranjerodega väljas käia ja aega veeta, kõik Mehhiko kutid pidavat tahtma omale välismaist pruuti ja mida iganes. Kedagi ei tohi usaldada ja kellegi suhtes lootusi kõrgeks ajada.  Öeldi, et selliseid inimesi, kellega lihtsalt väljas käia, tekib meeletult, aga parimad sõbrad vaid mõned üksikud tavaliselt.
2
Mama Vero ütles täna, et kool algab mul homme. Läheme kõigi seitsme YFUga Lagunases oleva vahetusõpilasega samasse kooli. Bachillerato Cruz Azul. Alugul ei tahetud meid sinna võtta, nagu aru sain, kuna eelmistel aastel on seal olnud vahetusõpilastega palju probleeme olnud- kes on joonud ja suurtesse-suurtesse jamadesse selle tagajärjel sattunud, narkot teinud, mingit muud jama korraldanud või „kohalikele õpilastele halba mõju avaldanud“. Igatahes meid võeti vastu tingimusel, et täidame kõiki reegleid, teeme tundides kõike kaasa- kirjutame kaasa ja õpime, teeme koduseid töid, kooliüritustest võtame osa, puududa ja poppi panna ei tohi, peame korralikult koolivormi kandma- särk alati püksis, asjad puhtad ja mis kõik veel, meiki natuke võime kanda, aga juuksed peavad kinni olema. See mulle ei meeldi, sest ma olen patsiga nagu kiilakas ja pea muutub neli korda suuremaks.... oh, raske elu. Lisaks ei tohi me ei kooli territooriumil ja kusagil mujal suitsetada. Saan hakkama. Juua samuti ei tohi. Ok, see on ka YFU reegel...narkootikumid on üks big no-no ja noh ega mul sellega probleeme ei tekikski. Midagi oli veel. Aga ühesõnaga kui keegi seitsmest vahetusõpilasest kasvõi ühte reeglitki rikub või näiteks kooliväliselt joomise-suitsetamisega vahele jääb, ootab kõiki ees väjaviskamine. Ja koolist väljaviskamine tähendab seda, et Adios Mexico ja Tere taas, Eesti. Need reeglid on ikka eriti karmid ja ma olen praegu kooli ees päris suures hirmus:D Varem ikka olin kuulnud, et „ahh, ma olin vahetusõpilane seal ja seal, tundides kaasa ei teind, sest midagi ei saand aru ja ega õpetajad ei käskinud ka“ ja mida kõike muud veel. No ma ei tea, need koolisisesed reeglid on ikka veitsa liiga karmid ja eriti õudne on see, et öeldi, et meil hoitakse kogu aeg silm peal:D Mis aga alkoholi puudutab, siis eks suudan aastakese eemal olla küll, kuigi noh, me oleme ju Corona kodumaal...Ühesõnaga ma loodan, et keegi teine ka ühtegi reeglit rikkuma ei hakka.

Igatahes kool algab kell 2 päeval ja kestab õhtuni, homme võime teksapükste, valge särgi ja mustade kingadega minna, kuid ülehomme juba koolivorm ja kõik muud jutud sinna juurde. Nagu ma oma sugulase Lizbethi jutust aru sain, lähen ma viimasesse klassi, kuid seal saame valida kolme grupi vahel- bioloogia, sotsioloogia ja füüsika. Mõtlen sotsioloogia peale, kuigi ei tea, mida see endast kujutabki, kuid meie kooli bioloogia on mu ikka päris ära hirmutanud ja noh füüsika on mu meelest maailma igavaim asi. Aga noh, eks homme tutvustatakse neid gruppe meile lähemalt ja eks siis midagi valin. Eks see ka veidi mängib rolli, kuhu keegi teine läheb, mis seal parata.
3

Muudatused, muudatused. Eile õhtul panin kõik valmis, olin oma sugulaselt kehalise tunni jaoks koolivormi püksidki saanud, et neid ise megakalli raha eest ostma ei peaks, olin juba päris excited kooli pärast ning kui just dušši alt tulin, et seejärel juuksed ära sirgendada ja kooliriided selga panna, teatati mulle, et ma ei lähegi täna kooli. Lähen hoopis homme, kell 7 hommikul ja teise kooli. Koos USAka Ellioti ja sakslase Niklasega. Ei teagi, mida mõelda. Ühest küljest on hea, sest see kool pole nii prestiižne ja seetõttu pole seal miljonit reeglit, mida täpselt järgima peab. Saab veidi vabamalt võtta. Aga teisalt olen kurb, kuna ma ei suhtle Niklase ja Elliotiga nii palju, kui näites siiamaani olen suhelnud rootslase Jakobi ja soomlase Miaga ning kui mul kestab kool seitsmest kaheni ja neil kahest üheksani, siis on veidi keeruline nii nendega, kui ka paari uue tuttavaga sealt koolist kokku saada. Ainult nädalavahetused jäävadki ju. Ah, ma ei tea...eks lähen homme puhta lehena kohale ja vaatab, kuidas asi kujuneb. Aga ühesõnaga ma ei tea, siin on ikka kõige koha pealt vahel nii palju keerutamist ja keegi kunagi eriti täpselt ei tea, mis saama hakkab.
Selle mainiks ka ära, et käisin täna täiesti üksinda supermarketis õli ja lihaletist sinki ostmas ja sain hakkama:D Win!

4
Kooliga olid päeval taaskord suuuuured segadused. Mu hostema kutsus mind kohe enda tuppa, et sellest rääkida. Ühesõnaga ei võetud meid algul ka sinna teise kooli vastu, kuna neil polnud YFUga lepingut sõlmitud. Vero ütles, et nad on lastevanematega endalt poolt teinud, et meid siia kooli panna ning nüüd jääb üle vaid oodata, et see leping sõlmitaks. Asi oli küll suure kahtluse all ning ema Vero ütles, et väga väga tõenäoline on see, et pean vahetama osariiki ja perekonda, kuna mul peab Mehhikos kool olema ning kui seda pole, saadetakse mind üldse Eestisse tagasi. Muidugi hakkasin ma esimest korda vahetusaasta jooksul pillima. Oma hostema ees. Päriselt, ma ei taha teist linna ega hostpere. Lagunas on nii mõnus väike linn, kõik on puhas, rahulik, ilus ja roheline,siin on turvaline, kõik põhikohad on väga lähedal, maja ees on park. Pole mingit probleemi üksinda taksoga sõita või üksinda poes käia. Lisaks meeldib mulle väga perekond. Just hakkan siin end koduselt tundma, enam ei küsi igat asja hostemalt üle. Võin ikka kapist süüa võtta siis, kui nälg tuleb, mitte ei pea ootama, kui ema või kuue aastane õde tuleb küsimusega „KERTU, DO YOU WANT TO EAT?“ Lisaks meeldivad mulle ka teised siin olevad vahetusõpilased ja kahega olen päris lähedasekski juba saanud.

Igatahes, olemine oli väga väga kurb. Mu tädi mees ka küsis, et „Kertu, eres muy triste, si?“ Ja jälle tahtsid pisarad silmadesse valguda, aga suutsin tagasi hoida.
Siis võtsime hostema ja õdedega jälle takso ning läksime haiglasse, et Alexale mingit vaktsiinisüsti teha. Seal töötab sakslase Niklase ema, ning ta ütles, et meid võeti ikkagi vastu...Tuju muutus ikka koheselt heaks tagasi ja meel rõõmsaks. Ei peagi jätma oma Lagunase pere ja tekkinud sõpru.

Homme hommikul kell 8 kooli siis. See on mu kodust paar kilomeetrit ja praeguste andmete kohaselt hakkan taksoga minema ja tulema. Homme vist tunde ei toimu või vähemalt mingeid vihikuid ja asju ma pole ostnud. Kui õigesti aru sain, siis tuvustatakse meid direktorile, ta räägib meile koolikorrast ja meid tutvustatakse klassidele. Närvis pole, tahaks lihtsalt, et kool juba peal oleks!!! Ja let’s hope for the best.

No comments:

Post a Comment