Kertu Mehhikos: VIVA MÉXICO!

See nädalavahetus oli päris tegus. Reede õhtul kell 11 läbi läksime Lizbethi ja Lauraga La Noche Mexicanale Puerta del Soli. See oli siis pidu Mehhiko iseseisvuspäeva auks, kuhu olid lubatud ainult nooremad inimesed, kuid siiski oli näha ka meie kallist inglise keele õpetajat koos õpilastega joomas ja pidu panemas...

Kõigepealt oli pidu suht igav, rääkisime lihtsalt Lizbethiga juttu, siis ta läks minema natukeseks, kuna oli vaja telefonis jälle kutiga tülitseda ja asju klaarida. Igatahes siis olin koos Niklase ja Jasminiga, vahepeal ka Katinkaga, tutvusin teisest koolist niii paljude uute ja ägedate inimestega. Seejärel chillisime ja tantsisime Jackie, Luisi, Jasmini, Guty ja Alexisega ja see oligi vist õhtu kõige lõbusam osa. Banda järgi on mu meelest ikka nii naljakas tantsida ja kontsadel olles ka mitte kõige kergem, aga olen juba parem, kui oma esimesel korral:D DJ oli ka kohal ning oh, mu keha oligi juba sellise muusika järgi tantsimist igatsenud, vägavägaväga lõbus oli!!!

Enda koolist nägin ehk vaid umbes seitset inimest aga mitte rohkem. Ülejäänud pidu möödus umbes nii, et lihtsalt jutustasin inimestega, lohutasin ja püüdsin Lizi aidata, siis lihtsalt istusime õues Luisi, Niki ja Jakobiga, vahepeal lisandusid hetkedeks veel mõned inimesed, jälle kuulasime muresid ja püüdsime lahendusi leida ja noooo ei ole üldse palju draamat siin Mehhikos ju, mkm. Ehk siis lõpuks polnudki enam väga peomeeleolu sees...lihsalt nii palju sagimist ja keerulisi olukordi:D

Koju jõudsime poole nelja paiku. Hommikul käisime jalkamängul aga suht mõttetu oli, sest tegu oli amatöörmeeskondadega, kuid päris suurt Cruz Azuli mängu tahaks küll juba väga vaatama minna:) Koju tulles ma ausalt ei mäleta, mis tegin. Vahepeal käisime supermarketis hostema, Edgari ja õdedega sisseoste tegemas ning õhtul läksin ema Vero ja õdedega parki, kus toimus järjekordne üritus iseseisvuspäeva auks. Seal olin koos Elliotti ja mõnede teiste inimestega koolist, sain jälle uusi tutvusi ja mõnus istumine oli. Kümne paiku läksime kõik Lagunase vahetusõpilased koos peredega Elliotti koju koosviibimisele-fiestale. Paljuuuuu sööki, palju juttu ja paaaaaaaaaljuuuuuu tantsu ja naljakaid momente. Nii vägev seltskond on siia ikka kokku sattunud:) Lõpuks olime kõik nii väsind, lebotasime mõnede inimestega suures toas ja lihtsalt jälle rääkisime-rääkisime-rääkisime, Niklas magas, nagu ikka:D

Koju jõudsime seekord 2 paiku ning hommikul oli juba pool 8. Mehhiko iseseisvuspäeva puhul pidime kõrvalasuvasse külasse kooliga desiflarile minema. Hommikul olid mõtted sellega seoses pigem negatiivse poole kalduvad, kuna kõik ütlesid, et nad täiega vihkavad seda marssimist ja desfilari ja, et see on nii pikk ja nii igav. Lisaks ei tahtnud ma üldse oma säärteni ulatuvat seelikut selga panna...

Hommikul läks kohati juba päris kiireks, El Barriosse kohale jõudes oli seda passimist väga palju, kuigi aeg sai toredasti sisustatud- rääkisin klassiõdede-vendade ja teiste sõpradega nädalavahetusest ja muljetasime reedesest peost. Lisaks hakati mulle kohe ka patsi punuma ja huuli värvima, Mehhiko lipuvärvides lint pandi ka juustesse ja mis kõik veel.

Igatahes marssimist oli ehk umbes 20 minutit ainult ja see oli pigem lonkimine. Ma ei saand sammudest aru, kui enda ette vaatasin, kõndisid kõik erinevalt, mu kõrval samamoodi ja siis lõpuks ei teadnudki enam, keda jälgima peaks. Lisaks olid umbes iga 50 meetri tagant seisakud, kus pidime mingi 10 korda koha peal marssides üht jalga loopima ning seejärel trummide saatel edasi kõndima. Kui see läbi sai, kogunesime kuskile kohta ning kuulasime aupäeva kõne, laulsime hümni ja vähemalt minu jaoks oli kõik nii põnev, sest kunagi varem pole midagi sarnast näinud ju. Valgetes mundrites väikesed poisid, siis 3 lipuvärvides kleitidega suurt ja väikest tüdrukut koos paarilistega võtsid troonidel veel kohad sisse, pärast vaatasime mingeid tantse, paljudel inimestel olid ilusad Mehhiko rahvariided seljas ja mis kõik veel. Sellest on tõesti kahju, et endal fotokat kaasas polnud, sest mõtlesingi, et on mingi kuiv päikese käes marssimine 3 tundi ja mis mõttega võtta...minu jaoks oleks ikka nii paljut pildistada olnud:D Mõnede klassiõdede telefonidega tegime pilte ja Yali fotokaga tegime ka paar klõpsu, hea seegi. Kunagi ehk midagi postitan ka siia. Lisaks sain jälle mingi vähemalt 10 uut tutvust selle 2 tunni jooksul, mis ma seal El Barrios täna veetsin. I like it:)

Koju tulles olin niiii cansada. Natuke olin netis ja siis magasin veitsake. Üles ärgates käisin pesemas ja söömas, rääkisin facebookis emaga, seejärel vaatasin perega „my lovely bonesi“ lõppu ning pärast seda tulid Luis, Niklas ja Elliot siia, et hiljem Mia ja Arianaga kokku saada ja siis filmile minna. Läksime videoplazasse ja valisime 3 õudukat välja, seal jutustasime ka kahe inimesega, kelle nimesid muidugi ei mäleta, aga vägaväga toredad olid, nagu ikka inimesed siin:) Kui Mia ja Ariana ka saabusid, läksime supermarketi juurde Memot ootama ning seejärel tegime koos sisseoste movie nightiks. Krõpsud, krõpsud, krõpsud, muidugi ei puudunud ka chokise ja oreo küpsised ning popcorn nutellaga:D Seejärel läksime käisime veel pizzast läbi ja võtsime kaks kõige suuremat mexicana ja peperoni pizzat ning läksime Luisi, Memo ja Niki koju. Alejandro, Guty, Caro ja Jakob olid ka seal ning algul jutustasime niisama igast huvitavatel teemadel ning esimeseks filmiks oli „Rec 2“...ma unustasin filmipoes ära, et see hispaania film on ja noh ei mõistnud just eriti palju:D See ka häiris, et Luis ja Memo lihtsalt kogu aeg naersid ja ma võpatasin vaid ühe korra...ma mõtlesin, et ikka mingi eriti õudne kraam on, kuna kõik räägivad seda vähemalt filmi esimese osa kohta.

Nii. Mama Veroga jäi kokkulepe, et olen kümenks kodus. Teised tahtsid aga uue filmiga alustada ja ma tahtsin ka jääda. Sain loa 12ni olla. Filmiks oli „Insidious“...kuidas iganes seda ka ei kirjutata, aga järjekordne õudukas. Mulle meeldis rohkem, kui eelmine. Poole filmi peal oli pikk paus, mil Memo, Guty ja Mia käisid refrescosid, tlayudasid ja empanadasid ostmas, et veel süüa saaksime ja juba oligi kell 12....Vaatasime filmi siiski lõpuni ja koju jõudsin pool 1. Kõik magasid ja tädi avas mulle ukse, kuid siiski vabandasin hommikul ilusti hostema ees, et veidike hiljem jõudsin. Ta ütles aga, et ma ei muretseks ning, et pole mingit probleemi. Loodaks, et ka nii on, sest ma ise saan aru küll, et veits nõme, kui ma niimoodi lubatust hiljem tulen aga samas ega ma polnud Santo Domingos pidu panemas ju, olin majas, kus oli kodus mu YFU tugiisik ja filmi vaatas ka YFU vabatahtlik Memo, niiet seal ei saa kuidagi mingeid probleeme tekida ja no ei tahtnud kellegile väga palju pinda ka käia, et nad mu Lagunasesse 15 minutit enne filmi lõppu ära tooksid. Igatahes mulle täiega meeldis eilne õhtupoolik. Nii mega awesomid inimesed lihtsalt kõik!!!

Tänane esmaspäev on vaba koolist! Reedel rääkisime sõbrannadega, et läheme täna Almoloyasesse aga ei tea, kuidas sellega on, sest nüüd pole mingit juttu olnud ja need mehhiklased ongi natuke sellised kõike kokku lubavad inimesed. Ega tegelt natuke tahaks puhata ka täna aga eks näis...Ja ma pean oma seeliku homseks lühemaks saama:D

Aga hetkel tsauki ja varsti postitan jälle!:)

(pildid on veits vales järjekorras aga sorry-sorry ja mul tõesti pole selle aeglase netiühendusega piisavalt kannatust, et siin neid õigesse järjekorda hakata panema